2026. aastat alustasin ühe eksperimendi või väljakutsega. Nimelt võtsin vastu ettepaneku sisustada Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 10. klassidele mõeldud “Saksa kultuuriloo” kursusel saksa kirjandust puudutavad tunnid. Kooli saksa keele koordinaator Kersti Sõstar veenis mind ära kutsega õpilasi inspireerida.
Järele mõeldes ei olnud mul võimalik sellest kutsest keelduda, sest 2017. aastal, kui ilmus mu esimene eestikeelne raamat “Valu, mälu, kirjandus”, olen öelnud raamatu eessõnas-intervjuus järgmist:
“[...] tahaksin uskuda, et inimesed, kes tegelevad kirjandusega, teevad seda armastusest kirjanduse vastu. [...] Igal juhul on mulle ääretult oluline, et kirjanduse uurija suudaks kõneleda ühiskonnaga, inimestega. Teisisõnu see, et kirjandusuurija töö jõuaks ühel päeval ringiga ikkagi tagasi inimesteni, mitte ei jääks lihtsalt (vahel ka õõnsalt) kõlavateks sõnadeks paberil või online-väljaandes” (lk 15)
Nii otsustasingi mulle eraldatud viie tunni sisustamises lähtudes autoritest, kes on mind saksa kirjandusloos enim puudutanud. Siiski ühe erandiga. Kuna vanem kirjanduslugu ei ole minu jaoks niivõrd kodune maailm kui 20. sajand, siis palusin ühte loengusse appi ka Harry Liivranna, et noored kuuleksid August von Kotzebuest ja Weimari klassikute ajast otse temalt.
Ehitasin loengud üles järgmiste teemade ja autorite ümber ning otsustasin liikuda kaasajast mineviku suunal.
poetry slam (luuleprõmm) ja lavaluule
Christa Wolf ja SDV (Saksa Demokraatlik Vabariik); Wolf Biermanni juhtum
Ingeborg Bachmann, Paul Celan, Max Frisch; II maailmasõda ja selle järelmõjud
Franz Kafka (ja Michael Kumpfmülleri versioon Kafka viimasest eluaastast)
J.W.Goethe ja August von Kotzebue
Esimese loengu juures jutustasin noortele ka oma luuleprõmmust vaimustumise ja selle Eestisse toomise loo. Ühtlasi olin rõõmus, et olen ühel ja teisel ajahetkel lavaluulest ja selle loost kirjutanud. Sain kasutada varem kirjapandut:
“Poetry slam”. Sirp, 11.07.2003.
“Uuemat saksa luulet”. Sirp, 26.11.2004
“Ka luule võib olla tantsitav”. Sirp, 20.05. 2005
“Lavaluules peitub tohutu naudingupotentsiaal”. Postimees, 22.03.2019.
Christa Wolfi loomingust kõneledes sain toetuda oma nii oma monograafiale kui ka artiklitele, mida olen Sirbis aastate jooksul avaldanud. Lisaks on mul olnud ka au intervjueerida Eestit külastanud Wolf Biermanni.
“Lp Christa Wolf!” Sirp 8.12 .2011
“Valikud ja kompromissid ehk Mis jääb järele utoopiatest”. Sirp, 18.09.2015
“Muusade toel tegin rohkem kui suutsin”, intervjuu Wolf Biermanniga. Sirp 4.05.2012
Ingeborg Bachmanni ja Paul Celani loomingut avades saime kuulata veebis leiduvaid nende endi esitusi oma luuletustest.
Inimene tuleks tõe kätte usaldada. Sirp, 28.04.2006
Kohustus kannatada, et näha ja mõista. Ene Mihkelsoni ja Ingeborg Bachmanni kirjanikunägemus. Methis, 2010
Varjudest, kartmatusest ja elujõust. Ingeborg Bachmann ja Viivi Luige kirjanikukreedo. Looming, 10/2016.
Kafka loomingust rääkides ei saanud jätta kasutamata võimalust kaasata tundi veebiavarustes leiduvaid häid õppematerjale tema loomingu kohta. Samas sain viidata ka Kumpfmülleri imelisele raamatule Kafka viimasest eluaastast, millest on nüüdseks vändatud ka film.
"Kafka biograafia kirjutamine õpetas alandlikkust". Intervjuu Kafka biograafi Rainer Stachiga. Postimees, 15.06.2018
"Kafkalik kogemus". Arvustus VR näitusele “Metamorfoosist”. Sirp, 27.04.2018.
"Pühendumine elu ime(lisuse)le". Arvutus Michael Kumpfmülleri romaani “Elu toredus” kohta. Sirp, 11.10.2024.
Viimases tunnis oli külas Harry Liivrand, kes pidas lummava loengu August von Kotzebuest ja tema ajastust.
Kõiki loenguid läbis algusest lõpuni inspireerimise teema. Kuulasime ka saksakeelset muusikat, viimases ja eelviimases loengus muuhulgas ka Rammsteini, kelle mitmed loodud on näiteks inspiratsiooni saanud Goethe luulest. Ühtlasi lõime ühise saksakeelse muusika esitusloendi. Iga tunni lõpus uurisin noortelt kirjaliku vormi kaudu nende arusaamade ja tõekspidamiste kohta; olgu teemaks luule või tõde, kafkalikkus või inimese tumedus, kohandumise või kompromissid.
